Kimalase nõelamise ja allergia ravi

Kimalase nõelamise ja allergia ravi

Kimalase nõelamise ja allergia ravi

Kimalase nõelamise teave annab juhiseid kimalaselt nõelata saamise võimaluse vähendamise kohta ning nõelamise võimalike reaktsioonide ja ravi kohta.Kimalase nõelamise ja allergia ravi plakativersiooni saate alla laadida siit.

Kimalase, mesilase ja herilase nõelamine

Kimalasi leidub paljude riikide looduslikus keskkonnas. Peale selle kasutatakse kimalasi ja mesilasi põllundus- ja aiandustaimede tolmeldajatena. Neil on palju alamliike, mis erinevad üksteisest välimuselt, sh värvilt ja mustrilt. Üldiselt on kimalased suuremad kui mesilased ja karvasemad kui herilased.

Astel on vaid kimalaste töölistel ning emasisendil, nagu ka mesilaste ja herilaste puhul. Lesed ei nõela. Astel on putuka kaitsmiseks. Kui mesilane nõelab, süstitakse läbi astla kehasse mürki. Inimestes tekitab see lühiajalist tugevat valu, mis varsti kaob. Mõnikord (umbes 1% juhtudest) võib tekkida süstitud mürgi vastu allergiline reaktsioon.
Kimalaselt nõelata saamise reaktsioon on igal juhtumil erinev.

Kimalase ja herilase astlal ei ole kidasid. See tähendab, et tööline või emaputukas saab astla tagasi tõmmata ja seejärel uuesti nõelata. Mesilase astlal on aga kidad. Kui mesilane püüab astelt tagasi tõmmata, rebeneb see koos mürginäärmetega tagakeha küljest lahti.

Kuidas kimalaselt nõelata saamist vältida?

Kimalased nõelavad väga harva. Kimalase käest nõelata saamise võimalust saab vähendada nende ärritamist vältides. Kõigepealt tuleb kimalastega töötades alati rahulikuks jääda. Ärge vehkige kimalaste juuresolekul kätega, ärge lööge taru, ärge puudutage kimalasi ega püüdke neid kätte võtta jne.

Kas saite nõelata? Reaktsioonid ja ravi

Tavaliselt põhjustab kimalaselt nõelata saamine mitteallergilise paikse reaktsiooni: nõelamise koht paistetab üles, sügeleb ja punetab mõne tunni jooksul. Need nähud võivad ilmneda kohe pärast nõelata saamist, enamasti aga tekivad mõne tunni möödumisel. Paistetus ja sügelemine võib kesta tunde või isegi päevi. Mõnel juhul võib paikne reaktsioon mõnevõrra levida; sel juhul kulub sümptomite kadumiseks tavaliselt kauem aega. Sellegipoolest on tegemist paikse mitteallergilise reaktsiooniga.

Paikse mitteallergilise reaktsiooni ravi

Tavaliselt pole arstiabi vaja. Paikse reaktsiooni vähendamiseks võib rakendada teatud meetmeid, eriti juhul, kui nõelata saadi tundlikku piirkonda, näiteks silma lähedale. Pärast nõelata saamist tuleks võimalikult kiiresti võtta põletikuvastast ravimit (nt aspiriin või ibuprofeen). Samuti tuleks nõelamiskohale asetada külm kompress. Saadaval on ka palju sügelemisvastaseid salve (nt toimeainega dietüül-m-toluamiid).

Juhul, kui nõelata on saadud suhu või kõrri, tuleks patsient kohe haiglasse toimetada, kuna paistetus võib blokeerida hingamisteed. Haiglas antakse patsiendile kortikosteroide (nt prednisooni) ja hoitakse jälgimise all.

Allergiline reaktsioon

Umbes 1%-l elanikkonnast võib korduv nõelata saamine (mõnel juhul vaid kaks või kolm nõelata saamist) põhjustada allergilise reaktsiooni (nimetatakse ka üldiseks allergiliseks reaktsiooniks, süsteemseks allergiliseks reaktsiooniks või anafülaktiliseks reaktsiooniks). Kuna allergiline reaktsioon hõlmab eelmise antigeeniga kokkupuute ajal antikehade moodustamist, ei ole võimalik pärast esimest nõelata saamist allergilist reaktsiooni saada. Allergiline reaktsioon ilmneb harilikult väga kiiresti pärast nõelata saamist (paari sekundi kuni poole tunni pärast).

Allergilised reaktsioonid liigitatakse tõusva raskusastme järgi neljaks:
1. aste – sügelus, punetus ja paistetus (urtikaaria ehk nõgestõbi) üle terve keha;
2. aste – 1. astme sümptomid pluss seedeelundkonna probleemid (oksendamine, kõhulahtisus);
3. aste – 1. ja/või 2. astme sümptomid pluss hingamisraskused ja/või lämbumistunne;
4. aste – 1. ja/või 2. ja/või 3. astme sümptomid pluss südamepekslemine, minestamine, anafülaktiline šokk (koos peapöörituse, liighigistamise ja külmavärinatega).

Allergilise reaktsiooni ravi

Palaviku või 1. astme reaktsiooni esinemise korral võtke ühendust perearstiga. Võidakse otsustada seisundit jälgida ja vaadata, kas olukord muutub. Soovitatav on jälgimise ajal olla haiglas, kuna reaktsioon võib aja jooksul süveneda.

Mürgistus

Mürgistus esineb vaid juhul, kui kannatanut nõelatakse lühikese aja jooksul kümneid kordi. Närvi- või vereringesüsteemis võib esineda üldine allergiline reaktsioon, näiteks südame arütmia või hingamisraskused. Ka sel juhul tuleks kannatanu viia haiglasse ravile ja jälgimisele.

Hüperventilatsioon

Peale raske 4. astme allergilise reaktsiooni võib hüperventilatsioon ehk raske hingeldamine põhjustada šoki tagajärjel ka teadvuse kaotamist. Sellistel juhtudel tuleb viivitamata kutsuda kiirabi.

Suurenenud oht

Teatud ravimeid (beetablokaatoreid) kasutavad inimesed ja rasedad naised on pärast kimalaselt nõelata saamist allergilise reaktsiooni esinemisel suuremas ohus.

Kimalaseallergiaga elamine

Kui teil on pärast nõelata saamist esinenud allergiline reaktsioon, ei tähenda see tingimata, et see esineb teil ka järgmisel korral. Eriti juhul, kui teil esines 1. või 2. astme reaktsioon, on see võimalus väike. Kimalaselt nõelata saamise reaktsioon võib igal juhtumil erineda. Tänapäeval on võimalik teha testi puhastatud mesilasmürgiga ja saada teada, kas järgmisel korral allergiline reaktsioon esineb või mitte. Samuti on võimalik puhastatud mürki kasutada hüposensibiliseerivaks teraapiaks.

Mesilasmürgiga tehtav immuunteraapia ei kaitse aga tingimata kimalaseallergiaga patsiente. Selle teraapia eesmärk on vähendada organismi tundlikkust mesilasmürgi suhtes. Kui te ei soovi hüposensibiliseerivat teraapiat läbida, saate lasta arstil endale välja kirjutada adrenaliiniga eeltäidetud süstla (nt EpiPen või Jext). Seda saate endaga kaasas kanda ja süstida nõelata saamisel reide epinefriini.
Testid ja ravimid on saadaval Hollandis Voorburgi Diakonessenhuisis Reinier de Graafi haigla allergoloogia osakonnas.

Teave arstidele

Koppertilt on võimalik küsimisel saada üksikasjalikku teavet allergiliste reaktsioonide meditsiinilise ravi kohta.
Lisateabe saamiseks võtke ühendust allergoloogi või sisehaiguste arstiga.

Kirjandus
De Groot, H. Allergie voor insecten, Huisarts en Wetenschap 2002; 45 (7): 362-7.
De Groot, H. Allergy to bumble bees. Curr Opin Allergy Clin Immunol 2006; 6: 294-7.

Koppertilt on võimalik saada trükitud plakatit piltidega. Plakat on saadaval ka allalaadimiseks (URL).
Näpunäide: lisage plakatile arstiabi saamise ja kiirabi kutsumise kontaktandmed.

See teave on mõeldud vaid harimiseks, seda ei tohi kasutada terviseprobleemi diagnoosimiseks ega ravimiseks ja see ei asenda arstiabi. Kui kahtlustate, et teil võib olla terviseprobleem, võtke ühendust arstiga.

Kas vajate abi?