Kes on ripstiivalised?
Mitmed ripstiivaliste liigid on kasvuhooneaianduses suur probleem. Kalifornia ripslane („Frankliniella occidentalis“) on kõige suurem kahjutekitaja liik. Ripstiivalised moodustavad „Thysanoptera“ seltsi, kus antud nimi tähendab sõna-sõnalt „narmastega tiivad“ ja viitab peenikeste tiibade mõlemaid külgi katvatele ripsmekarvade sarnastele karvadele. Sinna kuulub üle 6000 tuntud liigi. Enamik on kahjutud, mõned kiskjad ja alla 20 liigi tekitavad põllumajanduses ja kasvuhoonetes probleeme. Ripstiivalised on väikesed putukad (0,5-14 mm), kelle suurimad liigid elutsevad troopikas. Parasvöötme piirkondades ei ületa nende suurus 2,5 mm. Kõik kasvuhoonetes kahju tekitavad ripstiivalised kuuluvad ripslaste perekonda.
Ripstiivaliste tekitatud kahjustused
Ripstiivalised kahjustavad taime läbistades pealmise koe rakke ja imedes välja nende sisu, mis toob kaasa ümbritseva koe hääbumise. Seetõttu ilmuvad lehtedele hõbehallid plekid ning nende eritiste mustad täpikesed viitavad ripstiivaliste olemasolule põllukultuurides. Hilisemas faasis muutuvad tühjad rakud kuivaks ning ümbritsevad rakud värvuvad pruuniks. Ka taime elujõud väheneb klorofülli kao tõttu. Tõsise nakatumise korral võivad lehed närbuda ja kahjustused viljadel võivad olla erineva astmega sõltuvalt ripstiivaliste liigist ja nende asustustihedusest. Ilutaimede puhul võivad lilled tõsiselt kahjustada saada, kuna lehed on tihti nakatunud ning nende kuju moondub. Ripstiivalised vastutavad ka viiruste edasikandmise eest, millest tuntuim on tomati pruunmädaniku viirus (TSWV), mida peamiselt levitab „F. occidentalis“.
Ripstiivaliste tekitatud kahjustused
