Looduse jõu kasutamine
Lihtne on külvata hirmu igaühte, kes mõtleb toidutootmise tulevikule: kuidas saavad 2050. aastaks tõenäoliselt maad asustavad kümme miljardit inimest piisavalt süüa? Kuidas me saavutame praeguse viljaka põllumajandusmaa kahekordistamise, mida on vaja, kui üha enam inimesi pöördub suurest hulgast lihast ja piimatoodetest koosneva lääneliku toitumisviisi poole? Kuidas saavutame tervisliku toidu tootmise nii, et see oleks ohutu nii inimestele kui ka keskkonnale?
Piisab vaid tunnist internetis, et sattuda globaalsete probleemide padrikusse: see on nõiaring, mis tuleneb suure hulga kunstlike väetiste kasutamisest, mis suurendab pestitsiidide sõltuvust, mis omakorda põhjustab resistentsust ning kahjustab keskkonda ja inimeste tervist – ning viiekümne aasta pärast saavad tõenäoliselt otsa kunstlike väetiste olulisima koostisosa fosfaadi varud. Veelgi keerulisemaks muudavad olukorda lageraie, erosioon, magevee puudus, ülepüük, õhusaaste ja merevee reostus ning kliimamuutused.
ÜRO ja Euroopa Liidu hinnangul on esmatähtis põllunduse ja aianduse ümberkujundamine. Ümberkujundamise eesmärk peab olema tervisliku toidu tootmise tagamine ja võimalusel suurendamine hektari kohta, kasutades minimaalselt kunstlikke väetisi ja keemilisi pestitsiide. Enamik teadlasi on seisukohal, et see on võimalik vaid juhul, kui kasvatame taimi integreeritud taimekaitse kontseptsiooni kohaselt. See termin tähendab, et taimekasvatajad peaksid oma taimi kasvatama ja kaitsma vastavalt teadmistele taimede ja nende keskkonna tsüklite ning taimede, putukate, mikroorganismide ja toitainete tasakaalu ning nendevaheliste sõltuvussuhete kohta. Kestlik taimekasvatus nõuab, et taimed oleks vastupanuvõimelised haigustele ja kahjuritele ning et nende keskkond suudaks end ise tervendada. Vaid nende tingimuste täitmisel saame vähendada kunstlike väetiste kasutamist ja pestitsiididest sõltumist ning edendada tootlikkust.
Ükskõik kui head integreeritud taimekaitse tulemused ka ei oleks, tuleb möönda, et selle juurutamine põllunduses on kogu maailmas veel lapsekingades ning et meil on veel vaja palju uurida, enne kui mõistame kõike, mis toiduks kasvatatavate taimede sees ja ümber toimub. Koppert on üks integreeritud taimekaitsest inspireeritud toidutootmise uuendamise liikumapanevatest jõududest. Tehes teadustööd ja arendades tooteid ning jagades oma võrgustiku kaudu teadmisi kogu maailma põllumajandustootjate ja taimekasvatajatega, töötab ettevõte oma ressursside ning vahenditega kunstlike väetiste ja pestitsiidide kasutamise vähendamise nimel toidutootmises.
Mis on integreeritud taimekaitse?
Integreeritud taimekaitsel on palju määratlusi. Olulisim on selle eesmärk: võimaluse korral tuleks kasutada bioloogilist taimekaitset, keemilist vaid äärmisel vajadusel. Selleks on meie tööriistakastis palju erinevaid vahendeid, mis muudab integreeritud taimekaitse konsultandi töö väga vaheldusrikkaks, huvitavaks ja kohati ka keeruliseks. Integreeritud taimekaitse olulisimaid tööriistu on kirjeldatud allpool.
Mulla tervis
Terve muld või kasvusubstraat on tervete taimede alus. Mulla või kasvusubstraadi tervise puhul ei tohiks piirduda üksnes bioloogilise vaatenurgaga – mullas elavate kahjurite või haiguste vähesus –, vaid tuleb lähtuda ka keemilisest vaatepunktist – mineraalide tasakaal mulla maatriksis või toitainete lahuses. Samuti ei maksa unustada ka füüsilist aspekti: mulla või kasvusubstraadi poorne struktuur, mis võimaldab gaasivahetust juuretasandi ja õhu vahel.
Sordi valik
Taimesordid erinevad oluliselt kahjuritele ja haigustele vastuvõtlikkuse osas. See ei piirdu vaid geneetikaga määratud vastupanuvõimega. Sortidevahelised lehekoe ja taimemahla koostise erinevused mängivad samuti rolli kahjurite ja haiguste arenemisel.
Täpsuskülv
Selle tehnika abil tagatakse taimedele võimalikult sarnased kasvutingimused, mis muudavad saagi ühtlasemaks. Samuti hoiab see ära nõrkade taimede teket, mis on kahjuritele ja haigustele vastuvõtlikumad.
Taimehügieen
See saab alguse eelmisest kultuurist: järelejäänud kahjurite ja haigusorganismidega vanade taimede eemaldamine kasvupiirkonnast aitab uute taimede nakatumist vähendada või edasi lükata. Samuti on oluline kasvuhoone struktuuri ja kõige selles sisalduva puhastamine. Nakatunud taimede või taimeosade eemaldamine uute taimede lisamise eel piirab nakkusallikaid.
Taimekasvu edendavate toodete kasutamine
Taimekasvu edendavaid mikroorganisme saab kasutada kasvatamise algusest peale. Need rikastavad risosfääri mikrobioloogilist koostist. Kasulike mikroobide kogum muudab taime süsteemselt vastupanuvõimeliseks ja aitab sel paremini kasvada. Seemnete puhtimine on tõhus viis põllukultuuridele kasulike mikroorganismide lisamiseks.
Seire ja rakendamine
Integreeritud taimekaitse edukaks rakendamiseks on oluline sage ja süsteemne luure. Kahjurite ja haiguste varajane avastamine võimaldab kiiresti reageerida, kui neid on veel vähe ja tegevus seega kõige tõhusam. Luure ja seire asendamatud tööriistad on monitoorimine, liimpüünised, feromoonpüünised ja suurendusklaasid. Tänapäevased spetsiaalse kaameraga droonid pakuvad seire jaoks uusi ja huvitavaid võimalusi. Õige seire annab ka andmeid, mis aitavad määrata kahjurite ja looduslike vaenlaste arengut. Iga luuretegevus annab palju andmeid. Täppispõllundus muudab need andmed kasulikuks teabeks, mis aitab integreeritud taimekaitse süsteeme hallata, hinnata ja pidevalt täiustada. Koppert pakub luure ja täppispõllunduse hõlbustamiseks riistvara ja tarkvara.
Droone saab panna looduslikke vaenlasi laiali jagama, nii et selleks on vaja väga vähe tööjõudu. Koos täppispõllundussüsteemi asjakohaste luureandmetega on peagi võimalik reguleerida pealekandmise määra kohaliku nakatumistaseme järgi. Looduslike vaenlastega bioloogiline tõrje sõltub suuresti arvudest, seega aitab see tehnika looduslikesse vaenlastesse investeerimisel saavutada suurimat kasumit.
Töötlemise majanduslik lävi
Kahjurid või haigused võivad taimedes olla ka ilma majanduslikku kahju tekitamata. See lävi on eri taimekultuuride ja kahjurite või haiguste kombinatsioonidel mõistagi erinev. Teadmised nende lävede ning kahjurite ja looduslike vaenlaste dünaamika kohta aitavad ära hoida ebavajalikku (kemikaalidega) töötlemist.
Kasulikud putukad
Looduslike vaenlaste ennetav kasutamine
Looduslikke vaenlasi on kõige tõhusam kasutada kahjurite arengu alguses. Mõnel juhul on võimalik või optimaalseks tõhususeks vajalik kasutada looduslikke vaenlasi enne kahjurite saabumist. Mõned kasulikud lestad võivad toituda suira- või toidulestadest, mõned kasulikud putukad erilisest toidust, mis põhineb koide munadel. Mõnda parasitoidi on võimalik kasvatada kasvuhoones selleks mõeldud spetsiaalsetel taimedel.
Kasulike putukate või lestade hilisem kasutamine
Kui ennetav kasutamine ei ole võimalik, aitavad luureandmed leida looduslike vaenlaste kasutamise õige aja ja koguse.
Masspüünised
Kõigi kahjurite jaoks ei ole looduslikke vaenlasi kaubanduslikult saadaval. Mõnel juhul võivad looduslikud vaenlased ka abi vajada. Masspüünised, nagu Rollertrap või Horiver (1000/ha), aitavad tõrjuda juba lendavas etapis olevaid kahjureid, näiteks karilasi ja ripslasi. Mõne muu kahjuri puhul muudavad feromoonpüünised masspüüniseid tõhusamaks.
Taimede tervise parandamine nende toitainesisalduse abil
Taimemahla analüüsimine on näidanud selget suhet lehe toitainesisalduse ja kahjuritele või haigustele vastuvõtlikkuse vahel. Taimede toitainesisalduse reguleerimine on muutumas taimetervise haldamise oluliseks tööriistaks. Näiteks aeglustab taimemahla väike nitraadisisaldus kedriklestade, karilaste ja muude kahjurite arengut ilma saagikust või kvaliteeti mõjutamata. Selle kohta on veel palju näiteid.
Integreeritud taimekaitse ja põllukultuuride majandamise ühendamine
Taimede tsüklite ja põllukultuuride majandamise tundmine on integreeritud taimekaitse jaoks ülioluline. Tomatitaimedel alumiste lehtede eemaldamine mõjutab karilaste parasitoidide ja röövlutika (Macrolophus) arenemist. Röövlestade kasutamine potitaimedel ripslaste vastu on tõhusam enne taimede eraldamist. Jahedas kliimas kasvatatavad taimed vajavad eeliseid, mis toimivad hästi just sellistes tingimustes.
Kliima reguleerimine
Programm „Järgmise põlvkonna taimekasvatus“ on toonud kaasa paradigma nihke kõrgtehnoloogilistes kasvuhoonetes taimekultuuride majandamise ja kliima reguleerimise alal. See näitab, kuidas vee, energia ja vajalike ainete tasakaal aitab toota terveid taimi, mis on vähem vastuvõtlikud kahjuritele ja haigustele.
Biopestitsiidid
Biopestitsiide on kolme liiki.
Mikrobioloogilised pestitsiidid põhinevad bakteritel, seentel, munasseentel või viirustel ning neid saab kasutada kahjurite ja haiguste bioloogiliseks tõrjeks. Need on näiteks: Trianum (Trichoderma harzianum), Mycotal (Lecanicillium muscarium) ja Bacillus thuringiensis.
-
Biokemikaalid põhinevad taimede ekstraktidel või metaboliitidel (sirelmeelia ja taimeõlid).
-
Infokemikaalide tuntuim näide on suguferomoonid.
Biopestitsiidid pakuvad palju vahendeid kahjurite ja haiguste kemikaalivabaks tõrjeks. Nende kasutamine on võimalik vaid juhul, kui toode on kasutatavas riigis registreeritud. Biopestitsiidid on enamasti kasutatavad koos looduslike vaenlastega, kuid on ka erandeid. Üksikasjaliku teabe saamiseks uurige Kopperti kõrvatoimete andmebaasi või laadige alla kõrvatoimete rakendus.
Kokkusobivad kemikaalid
Juhtudel, kui kemikaalivabade vahenditega ei õnnestu hoida kahjurite või haiguste taset täielikult allpool majanduslikku läve, on sageli võimalik kasutada keemilisi pestitsiide, millel on minimaalne mõju looduslikele vaenlastele, või mikrobioloogilisi pestitsiidide. Üksikasjaliku teabe saamiseks uurige Kopperti kõrvatoimete andmebaasi või rakendust ning veenduge koostöös kliendiga, et valitud pestitsiid ei rikuks turu nõudeid.